Burger Box

Balti Jaama vahetusse lähedusse, otse turu kõrvale endise väikeloomakliiniku, Leila baari ja Lombardi pandimajaga on ennast ühte ritta sättinud Aasia mõjutustega kiirtoidupunkt. Lokaali nimes peitub üsna täpne selgitus kui palju seal sees ruumi on aga see probleem on õnneks õhukese seina taga asuva Põhjala poiste esindusbaariga kenasti lahendatud. Tänu mõlemat lokaali omavahel ühendavale augule saab burksi kätte nii siit kui sealt. 

Sisearhitekti, Hannes Praksi, poolt telefoni teel kujundatud interjöör peegeldab taotluslikult tugevat Kopli hõngu, seinaks on vana värvitud parkettpõrand, tasapindasid katab ruudulise mustriga vakstukiht ning ehitusülejääkidest konstrueeritud pukke eraldab tagumikust õhuke ja kulunud presendikiht. Värvigamma on meeldivalt kole kuid sellest hoolimata on ruumis kahtlaselt hubane. Osalise kohaga Protesti turvamehena töötav klienditeenindaja/kokk elab oma ebasõbraliku näoilmega rolli (ilmselt turvamehe omasse) hästi sisse.

Menüü on mõistlikult lühike: Klassik Chees burger ja China Pork burger on oma koha tahvli peal kindlasti ära teeninud ning Kimchi friikate järgi tullakse, hõbekett suunurgas, ka teistest linnadest kohale. Lisaks Põhjala õllevalikule toetavad joogimenüüd ka Asahi beer, Jever beer, paar siidrit, purgikoka ning kalamajalikule seltskonnale kohaselt ei puudu ka fritz-kola menukad limonaadid.

Box valmis aasta ja 5000 euroga. Enne kella 14.00 pole mõtet uksele koputada ja esmaspäeviti üldse mitte.

facebook.com/burgerboxbox

Burgerid 5€

Kimchi friikad 3€

Asahi 2.50€

Cash only!

Hindeks 8/10

Tsim Chai Kee Noodle

Hong Kong on foodie-tüüpi tegelastele tõsine väljakutse, selle linna menüü on lõputu kulinaarne seiklus. Üks koht kuhu hea juhuse tahtel lõunatama eksisin on maailma pikima eskalaatori all asuv Tsim Chai Kee Noodle, mis oma kirjelduses reklaamib end pirakaid wonton nuudeid pakkuva asutusena. Muuseas on tegemist Michelin'i poolt odavamas otsas kiita saanud restoraniga. Peale uinutavalt pikka ja palavat eskalaatorisõitu paras peatuspaik.



Hongkongilikult väikeses ruumis oli trobikond laudu ja samapalju inimesi, paariminutilise ootamise järgi avanes vaba koht ning sekund hiljem soovis tädi meilt tellimust - tegemist on suurele linnale omase reipa tempoga. Valisin kohalike soovitusi järgides krevettidega täidetud pelmeenid kollaste nuudlitega supis. Elamus saabus paari minutiga ja oli väga hõrk, omal valikul võis veel vürtsikat kastet supile juurde lisada. Tõepoolest pirakas supp, võttis poole pealt juba naha kergelt märjaks. Seal restoranis konditsioneeri ei kasutatud, aseaineks oli külm purk koolat.

Väga tore, et leidub toidutegijaid, kes suudavad ühes maailma kallimas ja tihedamini asustatud kesklinnas pakkuda nõnda maitsvat lõunasööki kõigest 3€ eest, võrdlusena on näiteks korterite hinnatase Hong Kongis ca 17000€ ruutmeetri kohta. Illustreerimaks põhjusi, miks paljud sealsed noored päris varajase keskeani oma venna või õega vanemate juures tuba jagavad, lisan pildi ühest Hong Kongi eluolu käsitleval näitusel leidunud interaktiivsest väljapanekust. Sellest paremal vaade pimestavalt uhkele linnapildile, kus Kowlooni ja Hong Kong Islandi vahet sõitva Starferry ühe otsa pilet maksab ca 0,3€. Lõbusad kontrastid.

Tsim Chai Kee Noodle
Shop B, G/F Jade Centre, 98 Wellington Street, Central, Hong Kong

Nuudlisupp krevettidega täidetud pelmeenidega 25 HKD
Coca Cola 330ml 5 HKD

10/10

Nordea Lounge

Lennart Meri Tallinna raudlinnujaama turvakontrolli läbinutele viib üks trepp (lift samuti valikus) kunded korruse võrra kõrgemale, äriklassi ootesaali Nordea Lounge. Sisenedes tervitavad rõõmsad lennujaamatädid, kes kontrollivad professionaalselt minu peatselt aeguvate lennumiilide eest muretsetud ligipääsuõiguseid ning lubavad sisse. Olen sellesse üsna suurde saali saabudes (ca sama suur kui Rahwa Resto) külaline nr 2. Seega on saadaval väga erineva iseloomuga istekohti, valisin ergonoomilise tammepuust käetugedega tugitooli mille komplekti kuulub ka väike tumba väsinud jalgadele. Väikese ümmarguse kohvilaua kõrval on veel võltskamin ning kamina kohal üleskeeratav pommiga kell. Viimane on küll üsna ebaharilik aga siiski omamoodi tervitatav nähtus kaasaegse lennujaama kohta, natuke teeb ettevaatlikuks, et kas ikka näitab õiget aega. Kõrvaloleval pilt on osaliselt illustreeriv, aga vaated kaminaäärsest tugitoolist on tõesti väga head.

Iseteeninduslik lett on üllatavalt rikkalik. Hamba alla pakutakse erinevaid salateid, suupisteid, pirukaid, võileibu, puuvilju ja sooja suppi. Jookide valikus on nii mahla, veini, vett, kohvi, teed, vaadiõlut kui ka kapitäis kõrge suhkrusisaldusega karastusjooke. Eelroaks valisin lõhesaia ja mozarellaga mini-croissant'i. Värsked ja meeldivad suupisted, sobisid Tšiili Cabernet Sauvignon'i kõrvale kakrass. Supiks täna kreemine peedisupp, väga maitsev koos röstitud saiakrõbuskitega. Kõht täis, reisiks valmis ja lõõgastunud - täpselt, mida üks lounge pakkuma peaks.

Tulin spetsiaalselt kaks tundi enne lendu kohale, et jõuaks selle arvustuse teha. Snäkkimise ja lennukite vahtimise kõrvalt jõudsin teha ka paar ringkäiku ning leidsin veel pesemisvõimaluse, magamiskapsli, massaažitoolid, raamatukogu, arvutinurga ja väliterassi. Tegevust jätkub, järgmise korrani!

Nordea Lounge
Lennart Meri Tallinna Lennujaam

Tartu mnt 101
Tallinn

10/10

Sepa Baar

Kui keegi taas Tartu kesklinnast vangla poole sõidab, jääb Ropka lõputute töölissööklate jadas teele Sepa Baar. Väärikate baaride seltskonnast saab see asutus automaatse disklahvi avamisaegade kümnest kolmeni - päeval - pärast. Kuskil eksisteerib siiski mingi pühendatud seltskond, kes on saanud nautida seda lokaali oma tõelises eheduses, sest külalisteraamatu sissekanded viitavad lõbusatele õhtutele ning maitsvatele roogadele. Meil kahjuks ei õnnestunud kogeda kumbagi.

Sepa Baari ajalugu teadmata jääb mõistatuseks, kas 90ndate lõpu sisekujundus on ajastu jäänuk või tahtlik katse meeldida vanemale põlvkonnale. Sind tervitavad kroomitud torudest mööbel, ported seinal, ümmargused lauad ning mustriline vakstu. Tuttav on ka merekarbimustriga off-white serviis.

Teenindus on kiire ning sööjad veelgi kiiremad. Meie einestamise ajal jõudsid kõik lauad vahetuda umbes kaks korda, kusjuures leti ees oli stabiilselt järjekord. Igaks juhuks mainin, et see toimus 20 minuti jooksul. Ülejäänud kliendid on sõbralikud ning vahendavad laudade vahel liikuvaid 2-3 liitriseid tšilli- või ketšupipudeleid.

Toidud saabuvad kahe-kolme minuti jooksul ning menüü koosneb tõelisele sööklale kohaselt šnitslitest, praetud lihadest ja erinevas vormis kotlettidest/biifsteekidest. Puudu ei ole ka klassikalised supid, heeringad jms kraam - valikut on. Võrreldes muude sööklatega, siis prantsusepärane sealiha (mõnes sööklas on tegemist ka venepärase sealihaga) ei suutnud muljet avaldada ja veel vähem tegi seda liha praetud sibulatega. Koka kiituseks võib välja tuua, et porgand oli riivitud ühtlaselt ning tatar täitsa õige krõmpsuga. Kohv on joodav.

Sepa Baari kategooriaks annaks öökla, mille ainsaks positiivseks noodiks jääb kiirus - keskmine inimene veedab seal alla 10 minuti.

Sepa Baar
Sepa 26, Tartu

Praed 2,5€-4€
Supid ~2€
Kohv 1€
Kraanivett antakse tasuta

Hindeks 3/10

Rahwa Resto

Veidi enne vanglat, jäätmejaama ning kahtlase Sepa turu vahel paikneb Rahwa Resto. Kella 17ni lahti olev asutus klassifitseerub ilmselgelt sööklaks, vahet pole mida eksitavat tema nimesse kirjutada. Kusjuures, vanamoodsalt kirjutatud rahwas ja sõna resto koostöös logoga, mis kujutab endast Kalevipoega lusikaga astumas läbi Peipsi järve, võivad tekitada esimese hooga lootuse, et siin arendatakse uut põhjamaist gastronoomiat, ühendades traditsioonid moega. Oh ei, rahwas viitab ilmselgelt avatust kõigile, sest sööklate põhiklientuuri moodustavad ju töölised oma värvikirevas kostüümide gammas. Koos võib siin einestada tunkedes ehitajate, pintsaklipslaste ning äratundmatut ametit pidavate härradega, kes eelistavad pseudo-Armani halli dresskostüümi.

Lahtiolekuaeg ja interjöör on selgelt sööklalikud, kuid boonuspunktid annaksin moodsa sisustuse eest. Letitagune sein on värvitud kriidisõbralikult mustaks ning seda ehib pirakas menüü, mööbel on helebeež ja puidust. Midagi sellist, mida ilmselt Eesti ettevõtjad toodavad nimetutes karpides rootslastele ning seejärel peale Svenssonite logoga kaunistamist liiguvad nad edasi Euroopat vallutama mitmekordse juurdehindlusega. Kõik lauad olid kaunistatud Ikea-Hiina koostöös valminud linikutega.

Päevapraad ja -supp olid maitsvad ning menüü sammuke edasi klassikalisest tehasesööklast. Ehk siis, tegemist ei olnud šnitsliga ning supp sisaldas isegi kookospiima.

On murettekitav tõsiasi, et Tartus ei ole ühtegi mõistliku hinna-kvaliteedi suhtega hamburgerit. Seetõttu haaras seinalt loetud sõna grillburger kohe pilgu. Pärast viieteist minutilist ootamist oli toit laual. Esiteks, peab kiitma esitlust. Burger ja friikad olid paigutatud kaunis põnevalt disainitud lainelisele taldrikule, mis andis tunda, et nii kokk kui juhataja on tahtnud anda oma parima. Friikad ei avaldanud muljet ning kastmeks oli majoneesi-ketšupi segu. Kuid peaesineja - lehtsalat, värske kurk, tomat, marineeritud punane sibul, muna, peekon, juust, hakkkotlet saiade vahel. Pean tunnistama, et koostise järgi võiks olla tegemist praktiliselt minu ideaalse burgeriga. Kuid reaalsus on veidi teine, hakkkotlet on ülemaitsestatud ja -üleküpsetatud, millest on veidi kahju. Samuti, suvaline Eesti kollane juust ei anna mingit maitset, burgerid vajavad midagi krehvtisemat, nt Cheddar. Kõik muu toimis hästi, jättes sellise veidi koduse tunde. Üldiselt oli tegemist täitsa maitsva kooslusega, kuid Tartus pole siiani veel burgerit, mille tõttu tasuks autosse istuda ja sealt ka väljuda. Jääme ootama!

Müstiliseks jääb veel Kalevipoja kujutlus logol, sest ülejäänud menüü koosneb üsna põnevatest einetest nagu grillribid, ameerika- ja itaaliapärased salatid, mehhikopärased road jne. Jääb variant, et Kalevipoeg käib oma hiigellusikaga kaugete maade toite eesti rahwale tutvustamiseks toomas.

Rahwa Resto
Turu 45B, Tartu

Päevapraad - 3,6€
Päevasupp - 2,2€
Grillburger - 6€

Hindeks 6/10

Hiina restoran Kung Fu

Tartu Raatusest 2 minuti kaugusel asub Hiina restoran Kung Fu. Täpset vanust ei oska öelda, aga see võib ulatuda aega, kui veel kõrval asuva baari Illegaard klientuuriks olid boheemlased.


Kung Fu interjöör koosneb punasest tellisest, puidust mööblist, punastest õnne toovatest ripatsitest ning mõningatest seinamaalidest, mida võib leida Pekingi Pānjiāyuáni (潘家园) turult väikese varanduse ehk mõne kopika eest. Siiski, peab möönma, et sarnast miljööd võib vabalt kohata ka mõnes Hiina mägilinnas, kus on parematel aegadel ehitatud toekamaid maju; puudub vaid elava tulega ahi keset tuba. Kõrvu paitavad mandariinikeelsed poplaulud, olles piisavalt meeldiva valjususega, et mitte sind ülemääraselt ärritada.

Menüü sisaldab Hiina klassikat Kung Bao kanast Sechuani veiseni. Pelmeenid olid meeldivad, ent igavad, meenutades rohkem Siberi maitseid kui mandri-Hiina võlusid. Seevastu peakoka retsepti järgi baklažaan ja Mao Zedongi lemmikuks tituleeritud magushapu sealiha olid oivalised. Ainuüksi nende roogade pärast ei häbeneks taaskord Kung Fu ust avada.

Hiina restoran Kung Fu
Ülikooli 5, Tartu

Hiina Kung Fu pelmeenid - 4,5€
Kung Fu baklažaanid - 5,1€
MaoZhedong lemmikroog - 6,5€
Riis - 1,2€

Õlu - 1,95€
Hiina ploomivein - 3,56€

Hindeks 7/10

Ingver

Kui Lasnamäel üldse on mõni keskne tuiksoon, siis mina kui võhik pakuks selleks Mustakivi teenindusala Laagna tee ehk kanali ääres. Esimene mure saabus juba enne Ingverisse jõudmist seoses parkimisega. Vaatamata infole tasuta parkimise kohta nende koduleheküljel tundusid mulle kohapealsed variandid järgmised: tasuline Europark, 30min Statoil ja 60min McDonalds parkimisalad. Valisin viimase, näis kas jõuan selle aja sees ühe õhtusöögiga, laupäevaõhtusega, ühele või mõnele teisele poole.

Umbes-täpselt 75% laudadest on kell 21:10, Aktuaalse Kaamera sügavaimatel minutitel külalistest tühjad. Seltskonnaks valdavalt noored heteropaarikesed (3-4 paari) aga ka kaks sädistavat sõbrannat ja sisse-välja siblivad mõned take-out kliendid. Alustuseks unustasin end lauda juhatanuna ca 7-8 minutiks sellenädalast Eesti Ekspressi lugema ning menüüd selle aja jooksul ei saabunud, tõin ise ühe. Umbes 100 rooga sisaldav köide tekitab omajagu valikuid ja sellega kaasnevat segadust. Sain paariminutilise hoolsa keskendumisega näpud õigete lehekülgede vahele paika ja teise käega Ekspressi veel pea 7 minutit sirvida kuniks taipasin, et ükski teenindaja ei olegi minu kohalviibimist märganud. Taas letiäärest abi otsides sain tellimuse sisse vuristatud ning söögid-joogid saabusid päris ruttu. Vokitud riis ingveriga oli väga hea, rohelise karriga part mitte nii hea kui 10,90€ roa puhul lootsin.
Toidule taustaks mängiti üsnagi kvaliteetset lounge'ilikku klubimuusikat. Aasia toiduga see kahjuks ei resoneerunud kuidagi aga jala võttis paaril korral tatsuma küll.
Magustoiduks mahutasin veel 2 palli šokolaadijäätist pintslisse ja kell sai 22:00. Avaratest akendest kumavad sajad tänavavalgustid ja korterid tuletavad mõneti nukralt meelde eesseisvat pikka pimedat hooaega. Põhjamaise elu eripäradel ei oleks ilmselt paslik aasia suunitlusega söögikohta arvustades väga pikalt peatuda ning tundub, et õnnestus McDonaldsi külastajatele ette nähtud tunni ajaga hoopis Ingveris kõht täis saada. Järgmine kord Mustakivi kvartalisse sattudes otsiksin siit ehk uue koha kus einestada, heas mõttes.


India-Tai-Hiina Kohvik Ingver
Mahtra 27, Tallinn

Pardifilee rohelise karri kastmes 10,90€
Vokitud basmati riis 3,10€
Vesi 1,30


5/10

Kohvik Sodiaak

Pauluse kirikust üle tee Aparaaditehase nurga all asub kohvik Sodiaak. Minu hinnangul kuulub ta väärikasse asutuste gruppi, mida võiks nimetada puhvetiks. Ja väärikas ta on, ilmselgelt oma niši leidnud puhvet pole muutnud viimase 25 aasta jooksul oma olekus ilmselt miskit.
Leti taga teenindav vanem krapsakas daam võtab vastu koduselt ning hellitab stammkundesid andes väikese tiripitski viina järjekorraväliselt sinu taga seisvale ehitajale ilma liigsete küsimusteta. Mis, arvestades, et puhvet on avatud 9-16, on stiilipuhas märk kogukonnaliikumise tugevusest ja hoolivusest.


Klientuur tundub koosnevat kõrge kraega sviitreid kandvatest filosoofidest, ehitajatest ja vanuritest, kellest umbkaudu pooled võtavad oma eine kõrvale lääneeuroopalikult ka ühe napsu.
Sodiaagi teeb kindlasti eriliseks seal tugevalt ninna hüppav niiskuse ja hallituse lõhn, igikestev punasest nahast mööbel ning nõukogudeaegsete lauanõude kasutus. Suur tagaruum, mida on võimalik välja rentida erilisemateks üritusteks, vaid paneb fantaasia käima, mis kõik võib nende keldriseinte vahel võimalik olla. Siit võis omal ajal nii mõnigi hea mõte jõuda kõrgeima pleenumini välja.


Menüü koosneb klassikalistest roogadest nagu šnitslid, sibulaklops (ehk šnitsel sibulaga), hakkšnitslid, päevasupp, pannkoogid jne. Arengumaadest õpitud nipid tulevad kasuks ning klaaside puhtust ei tasu usaldada, jooke tarvitasime otse pudelist. Söögid olid meeldivad ning taskukohased, andes lootust, et isegi võib tagasi tulla. Kuid järgmine kord, ma võtaks igaks juhuks kaks õlut enne sisse astumist.






Kohvik Sodiaak
Riia 24B, Tartu

Eined 2€-4€
Viin - 1€
Õlu - 1,5€
Kohv - 1€

Hindeks 3/10

Vene Restoran Vassilissa

Tartu raekoja platsil seisab Kompanii tänava alguses maailma pikima kääbuse mõõtu matrjoška (teoorias, me ei proovinud avada) ning põrnitseb sind seni, kuni oled otsustanud külastada Vene kööki viljelevat Vassilissat. Kunagise Kellele ei meeldiks Johnny Depp ruumides asuv restoran on vastu pidanud juba 8 aastat, saavutus omaette.

Veidi hämaralt, kuid pehme valgusega pikliku kujuga restoran on sisustatud gobeläänist tugitoolide ning puidust laudadega, tosinast lauast on hõivatud kaks. Võtame strateegilised positsioonid sisse lastenurgast eemal, keset restorani asuva baarisaarekese kõrval. Piigad toovad kiirelt menüü ning leiavad õige hetke ka tellimus võtta. Sellega nende ajastamisoskus kahjuks lõppes.




Kakskümmend minutit enne eelroogasid, täpsemalt sakummi, tuuakse kohale jäänõus karahvin viinaga ja õlu. Kui lõpuks eelroad saabusid, siis jäeti meile strateegilised 30 sekundit nende nautimiseks, et lauda libistada ka kaks pearooga. Kolmas pearoog tuli samuti täitsa õigel ajal ehk pool tundi hiljem.
Sakuska ja Kiievi kotleti vahel viinaga žongleerides on siiski hea tuju kiire tekkima ning raadiost taustaks mängivad slaavi diskohitid meeldivalt vaiksed. Restoran ei ole üleliia peen ning sobib tudengitele nädala keskel oma mõistlike hindadega täitsa parajalt.

Vene Restoran Vassilissa
Kompanii 2, Tartu

Menüü internertis, ent:
Pearoad - 7€-17€
Sakuska - 3€-15€
Viin (300gr) - 25€
Õlu - 2,6€

Hindeks 7/10

"Sangari" söögituba

Sangari särgivabriku keldris asub rahvakeeli tuntud „Sangari“ söögituba. Kuigi väljasolevalt sildilt võib lugeda Ivir Kaubandus OÜ, mis kutsub ka peie- ja peolaudu pidama, siis maja seest ei leia enam ühtegi juhist. Õnneks ei ole võimalik keldris lootusetult ära eksida ning peagi leiame end A4 postriga varustatud uksest läbi astumas. Sissepääsu kõrval tervitab rida kraanikausse, sildid stiilis „WC ainult külastajatele“ ja „võõras ära tule“. Esimese puhul võib ainult välja pakkuda, et neil on probleeme suviti Rüütli tänavalt Annelinna eksivate turistidega. Jutumärgid söögitoa nimes sisalduva sõna sangar ümber pole juhuslikud, sest sööklas viibides ei silmanud Sangari toodet – ju on viidatud kangelaslikkusele koha ülesse leidmisel.

Kuna avamisajad on vahemikus hommik kuni lõuna, siis koosneb menüü vaheldumisi šnitslitest, medaljonidest ja karbonaadidest valmistatuna eestlaste lemmikutest lihaloomadest. Kana-klimbisupp, hakkšnitsel ja kanašnitsel, kartuli, kahte masti salati ning koorekastmega ei valmistanud pettumust. Maitses justnagu vanaema oleks need alles üleeile valmistanud. Ruumi on viiekümnele julgele ning sisekujundus on maitsekalt surnud – plastik, kunstlilled, kandikud ja luminofoorlambid. Miljööd täiendasid hitid nagu Eduard Khili „Trololoo“ ja Lady Gaga aastatetagune šedööver „Just Dance“.

Eraldi peab positiivsena välja tooma, et letil ootavad värsked pirukad, muuhulgas ka lihapirukas õlis, mille maitse ületas naudingukünnise ning küsimise peale saab ka kraanivett.

Ivir Kaubanduse OÜ

Sõpruse pst. 2, Tartu

Eined vahemikus 2€-4€

Piim 0.4€

Limps 0.7€

Kohv (lahustuv Jakobs) 0.9€

Õlut pole.

Hinne 4/10